+ 372 600 0199

info@geenitestid.ee

OÜ myInnerGo

Mäealuse 4, 12618, Tallinn, Eesti

Jälgi meid

Geenitestid- kellele ja milleks?

Geenitestid- kellele ja milleks?

Geenide uurimine oli veel hiljuti üsna keeruline protsess, kus iga geeniosa tundmaõppimine nõudis teadlastelt väga palju töötunde laboris. 16 aastat tagasi avaldati teadusajakirjas esmakordselt kogu inimese genoomi järjestus. Selle nimel tegid mitmed uurimisrühmad üle 10 aasta tööd ning tänaseni nimetatakse seda kõigi aegade suurimaks rahvusvaheliseks uurimistööks eluslooduse tundmaõppimise vallas. Sellised suured kogu genoomi hõlmavad analüüsid on siiski jäänud teadusuuringute huviobjektiks ja praktikas kasutatakse enamasti väiksemaid analüüse kindlate geenide ja kindlate teadaolevate riskikohtade analüüsiks.

 

Suurem osa ehk 99,9 % DNA-d on küll kõigil inimestele sama, kuid olulised erinevused peituvad selles ülejäänud 0,1 %. Just nende kohtade analüüsimist kasutatakse inimeste identifitseerimiseks, isadustestides, sugulusastme kindlakstegemiseks, aga ka haiguste väljaselgitamiseks.

 

Geeniteste kasutavad arstid nii haiguste diagnoosil, prognoosi määramisel kui ka ravi üle otsustamisel. Diagnoosida saab geenitestide abil eelkõige geneetilisi haigusi, mida on tänaseks teada juba tuhandeid, kuid mis reeglina esinevad väga harva. Geenitestid leiavad rakendust näiteks sünnieelses diagnostikas, ainevahetusuuringutes, pärilike haiguste, viljatuse ja pahaloomuliste kasvajate kindlaksmääramisel. Tänu DNA testide lihtsamaks ja odavamaks muutumisele, otsitakse mõningaid geneetilisi haigusi rutiinselt kõigil vastsündinutel.

 

Arstipraktikas see kahjuks veel tavaline ei ole, et kõik meie geneetilised haigestumise riskid välja selgitataks ja selle põhjal soovitusi või ravi määrataks, kuid ka personaalmeditsiin on jõudsalt arenemas. Arstid tellivad reeglina geneetilisi analüüse juhul, kui geenide osa haiguse tekkel on põhiline. Üheks selliseks näiteks on pärilikud vähkkasvajad. Näiteks päriliku rinnavähi puhul võib geneetilistest muutustest põhjustatud haigestumisrisk olla üle 80%, mis tähendab, et vähemalt 8-l inimesel 10-st võib tekkida teatud geenivariatsioonide puhul elu jooksul rinna-või munasarjavähk. Sellist testi ei tehta täna veel kõigile, vaid ainult juhul, kui perekonna haigestumised annavad alust kõrgemat riski kahtlustada.

 

Geenitestid ei ole tänapäeval aga ainult arstide pärusmaa. Iga inimene võib lasta huvi korral oma geene uurida. Analüüsida võib lasta end üsna põhjalikult, aga oluline on ka see, kuidas geenidest saadud info on pärast lahti mõtestatud. Geenianalüüsi pakutakse erinevates valdkondades – näiteks võib lasta uurida oma ainevahetuse eripärasid, et selle info põhjal endale sobiv toitumisviis leida;  teha endale geenitest, kus analüüsitakse sportlike eeldustega seotud geene, vigastuste tekkeriske ja taastumist; määrata laktoositalumatuse ja tsöliaakia tekkeriski või hinnata hoopis geneetilist soodumust vitamiinide ja mineraalainete puuduse tekkeks.

 

Geenitestide tegemine on üha populaarsust kogumas, kuna inimeste uudishimu kasvab ja aina rohkem tuntakse huvi oma tervise ja eripärade kohta. Kui ka sul tekkis huvi enda kohta rohkem teada saada, siis erinevate geenitestide kohta saad lugeda ja tellida SIIT.

 

No Comments

Lisa kommentaar