Laktoositalumatus

Viimasel ajal räägitakse üha enam piima sobimatusest meie kehale. Tõsi on see, et piima ei talu väga suur hulk maailma elanikest. Siiski on maailmas palju piirkondi, kus piima tarbivad ka täiskasvanud ja seda käsitletakse toidu olulise osana. Populatsiooniuuringud näitavad, et laktoositalumatus jaguneb maailma eri piirkondade vahel väga erinevalt. Skandinaavias esineb laktoositalumatust ligikaudu vaid 10%, Kesk-ja Lääne-Euroopas ligikaudu 20%, kuid teatud Aasia ja Aafrika riikides esineb laktoositalumatust ligikaudu 95% elanikest. Kõige rohkem on laktoositalumatuid Ida-Aasias, hinnanguliselt 90-100% elanikest. Eestlaste seas kannatab primaarse laktoositalumatuse all keskmiselt 20-30% inimestest, paljud sellest ise teadmata.

Mis on laktoositalumatus?

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille puhul organism ei ole võimeline piimas leiduvat suhkrut ehk laktoosi lagundama. Laktoositalumatust ei tohiks segamini ajada piimaallergiaga, mille puhul tekib immuunreaktsioon piimas leiduvate valkude suhtes. Piimaallergiat esineb vaid 4% maailma elanikest.

Laktoositalumatuse taga seisneb laktaasi puudulikkus — organism ei suuda piisavas koguses laktaasi toota. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimas leiduvat liitsuhkrut ehk laktoosi. Kui laktaasi on piisavalt, siis lõhustatakse laktoos lihtsuhkruteks glükoosiks ja galaktoosiks, mis seejärel imenduvad vereringesse. Kui laktaasi tase on aga madal, siis laktoosi ei lõhustata ning see ei ole võimeline vereringesse imenduma. Selle asemel liigub see jämesoolde, kus fermenteeritakse soolebakterite poolt. Fermentatsiooniprotsessi tulemusel tekib suur hulk gaase, mis viibki talumatusele iseloomulike sümptomiteni.

Laktoositalumatuse sümptomid võivad olla väga erinevad ja vahelduda kergest ebamugavustundest juba tõsisemate vaevusteni. Kõik sõltub sellest, kui palju on keha võimeline laktaasi tootma ning samuti tarbitavatest piimatoodetest ja nende kogusest. Tavaliselt talub laktoositalumatuse all kannatav inimene 2-3 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks eelistada hapendatud piimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimhappeks. Kasulik on tarbida ka probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritavad laktaasi.

Millised on peamised peamised laktoositalumatuse tüübid?

Primaarne laktoositalumatus– see on geneetiliselt päritav ning kõige levinum laktoositalumatuse tüüp, mille põhjuseks on laktaasi aktiivuse langus. Laktaasi aktiivsus on suurim pärast sündi, kui meie peamiseks toiduks on rinnapiim. Pärast emapiimast võõrutamist hakkab laktaasi aktiivus vähenema. Tavaliselt areneb primaarne laktoositalumatus välja 2-20 eluaasta vahel, kuid võib avalduda ka hilisemas elus. Ligi 65% maailma elanikest on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piimatooteid. Primaarse laktoositalumatuse väljaselgitamiseks kasutatakse geeniteste.

Sekundaarne laktoositalumatus– see on tingitud peensoole kahjustustest ning on tavaliselt mööduv. Tihti kaasneb see tsöliaakiaga. Põhjusteks võivad olla ka mitmed teised soolestiku põletikulised seisundid (gastroenteriit, Crohni tõbi jm).

Kaasasündinud laktaasi puudulikkus– see on väga harva esinev autosomaal-retsessiivne haigus, mis tähendab, et haiguse avaldumiseks peavad mõlemad geenikoopiad olema vigased (nii emalt kui isalt saadud). Seda esineb sagedamini Soomes.

Millised on laktoositalumatuse sümptomid?

Tavaliselt avalduvad laktoositalumatuse all kannataval inimesel sümptomid 30 min kuni 2 tundi pärast piimatoodete tarbimist.

Peamisteks sümptomiteks on:

• kõhupuhitus, mis tekib liigsetest gaasidest soolestikus
• kõhulahtisus
• kõhuvalu ja valud alakeas
• kõhu korisemine
• iiveldustunne
• dehüdratsioon ehk vedelikupuudus

Ennatlikult ei ole aga otstarbekas piimatooteid oma menüüst eemaldada, kuna need sisaldavad kehale vajalikke toitaineid. Seetõttu tuleks esmalt veenduda, et laktoositalumatus tõepoolest esineb.

Laktoositalumatuse diagnostika

Laktoositalumatuse testimiseks on mitmeid võimalusi.

• Laktoosi tolerantsustest: Patsiendilt võetakse verd, seejärel antakse juua laktoosilahust ning pärast laktoosilahuse joomist võetakse taaskord verd, et määrata glükoositaseme muutust. Kui glükoosi näitajad ei ole tõusnud, siis tähendab see, et laktoos ei ole lõhustunud glükoosiks ja galaktoosiks, mis normaalsel juhul läheksid vereringesse.
• Vesiniku hingamise test: Patsient peab ööpäeva paastuma ning järgmisel hommikul antakse talle laktoosilahust. Seejärel mõõdetakse väljahingatavas õhus vesiniku kontsentratsioon. Kui näitajad on kõrged, siis tõenäoliselt esineb patsiendil laktoositalumatus.
• Väljaheite proov– Seda kasutatakse peamiselt beebidel ja väikelastel, kelle jaoks eelpoolnimetatud testid võivad olla riskantsed. Lapsele antakse laktoosi ja seejärel otsitakse väljaheitest happeid, mis moodustuvad siis, kui laktoos ei ole lagundatud. Laktoositalumatuse puhul on väljaheite pH alla 5.5.
• Geenitest– Geenitesti tegemiseks on vaja anda süljeproov, kust eraldatakse DNA. DNA analüüsiga määratakse laktoositalumatusega seotud geenivariatsioonide esinemist.

Millised on geneetilise testimise eelised?

Geneetilisel analüüsil on mitmeid eeliseid võrreldes teiste meetoditega.

• Geenitesti tegemine on kiire ja mugav, selle tegemiseks ei ole vaja kuskile kohale minna ega ebameeldivaid protseduure läbida. Seetõttu sobib test hästi ka lastele, sest süljeproovi on lihtne anda.
• Seda saab teha igal ajal, tulemust ei mõjuta välised faktorid (söömine, joomine ja antibiootikumide tarvitamine) ning puuduvad ebameeldvad kõrvaltoimed, mis võivad tekkida pärast laktoosilahuse joomist. Oluline on vaid jälgida, et proov võetakse vähemalt 30 min pärast söömist, joomist, suitsetamist või hambapesu.
• Test sobib ka diabeetikutele, kelle veretesti tulemus võib ebausaldusväärne olla häirunud süsivesikute ainevahetuse tõttu.
• Geenitest võimaldab eristada primaarset ja sekundaarset laktoositalumatust. See on väga oluline, sest sekundaarsest laktoositalumatusest on võimalik õige ravi puhul vabaneda.

Millised on laktoositalumatuse riskifaktorid?

Laktoositalumatusel on mitmeid riskifaktoreid, mis suurendavad talumatuse tekkimise tõenäosust. Peamisteks faktoriteks lisaks geneetikale on vanus, etniline päritolu, erinevad peensoole haigused, vähiravi ja enneaegne sünd.

• Vanus– Kuna laktaasi aktiivus vanusega väheneb, siis täiskasvanutel areneb laktoositalumatus välja suurema tõenäosusega kui beebidel ja väikelastel.
• Päritolu– Põhja-Euroopas on laktoositalumatuse määr kõige väiksem. Võrdluseks võib tuua Aasia ja Aafrika päritolu inimesed, kelle seas on laktoositalumatuid üle 90%.
• Teatud vähiravi– on leitud, et kiiritusravi saanud inimestel on suurem tõenäosus laktoositalumatuse väljakujunemiseks. Lisaks võib laktoositalumatuseni viia kemoteraapia tulemusena tekkinud soolestikuprobleemid.
• Enneagne sünd– õigeagselt sündinud lapsed ei kannata tavaliselt laktoositalumatuse all enne 3. eluaastat. Enneaegsetel lastel võib laktoostitalumatus tekkida, kuna peensooles ei ole veel tekkinud laktaasi tootvaid rakke.
• Peensoole haigused– peensoole haigused, mis võivad viia laktoositalumatusse tekkeni on nt tsöliaakia, Crohni tõbi ja erinevad bakteriaalsed haigused.

Kus leidub laktoosi?

Unustada ei tohi, et laktoosi ei leidu ainult piimas ja piimatoodetes, vaid seda kasutatakse laialdaselt paljudes valmistoodetes ja seal, kust me seda esmapilgul võib-olla otsida ei oskaks.

Laktoosi võivad sisaldada näiteks leiva- ja saiatooted, kommid ja küpsised, hommikuhelbed, erinevad energia- ja valgubatoonid, šokolaad, pannkoogid, omlett, töödeldud lihatooted (singid, vorstid), salatikastmed, margariin jne. Lisaks sisaldavad mitmed ravimid abiainena laktoosi. Seetõttu tuleb alati hoolikalt jälgida toote koostisosasid.

Laktoositalumatuse ravivõimalused

Üheks võimaluseks sümptomeid leevendada on laktaasitablettide kasutamine, mis aitavad laktoosi lõhustada.

Primaarne laktoositalumatus ei ole ravitav. Kui laktoositalumatus ei ole väga tugev, siis piisab piimatoodete tarbimise vähendamisest taluvuse piirini. Kui aga laktoosi suhtes ollakse väga tundlik ja see tekitab tugevaid vaevuseid, siis tuleks laktoosi sisaldavatest toodetest täielikult loobuda. See tähendab, et tuleb leida asendustooted, mis ei sisalda laktoosi, kuid kust saab kätte kõik vajalikud toitained.

Erinevalt primaarsest laktoositalumatusest on sekundaarne laktoositalumatus aga pöörduv. See tähendab seda, et põletiku taandumisel üldiselt ebameeldivad haigusnähud kaovad ning piimatooteid võib järk-järgult uuesti menüüse lisada.

Millega asendada piimatooted?

Kui vältida piimatoodete tarbimist, siis tuleks mõelda, millised olulised toitained jäävad organismil saamata. Piimatoodetest loobumine võib kaasa tuua näiteks kaltsiumi ja A-, B12- ning D-vitamiini puuduse. Lisaks on piimatooted heaks valguallikaks.

Kaltsium– kaltsiumit leidub mereandides, pähklites (eriti mandlites), seemnetes (nt mooni, seesami ja chia), ubades ja läätsedes, kinoas, lehtkapsas ja spinatis, kaalikas, brokkolis ja mitmetes rikastatud toodetes nagu nt taimsed piimad.

A-vitamiin– Seda leidub ohtralt porgandis, brokkolis, spinatis, bataadis ehk maguskartulis, maksas, kalamaksaõlis, munas,  kõrvitsas, melonis, papaias, mangos jne.

B-12 vitamiin– B12 vitamiini leidub maksas, merekarpides, sardiinides, veiselihas, tuunikalas, maitsepärmis, lõhes ja mitmetes riakastatud toodetes nagu helbed ja taimsed piimad.

D-vitamiin– Parimaks allikaks D-vitamiini saamiseks on päike! Seda leidub ka rasvases kalas, munades ja maksas.

Poodides leidub hulgaliselt ka laktoosivabu piimatooteid. Kui laktoos tekitab tõsisemaid vaevuseid, siis tuleb kindlasti jälgida, et toode oleks täielikult laktoosivaba, mitte lihtsalt vähendatud laktoosisisaldusega.

Kui sa kahtlustad endal laktoositalumatust, siis geenitest aitab lihtsasti päriliku laktoositalumatuse esinemise välja selgitada. Laktoositalumatuse analüüs sisaldub järgmistes testides:

FiguraGen Lacto
FiguraGen Lacto+Celiac
FiguraGen Health
FiguraGen Weight+Health
FiguraGen Fit&Healthy

NB! Kasuta tellimisel koodi “laktoositalumatus” ja saad nimetatud testidelt 15% soodustust!

Kasutatud allikad:

1) https://ghr.nlm.nih.gov/condition/lactose-intolerance

2) https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/lactose-intolerance/symptoms-causes/syc-20374232