+ 372 600 0199

info@geenitestid.ee

OÜ myInnerGo

Mäealuse 4, 12618, Tallinn, Eesti

Jälgi meid

Tsöliaakia

Tsöliaakia

Mis on tsöliaakia?

Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja mõnel juhul ka kaera sisaldavate toitude tarbimisel. Haigust põhjustavad nendes teraviljades esinevad valgud (nisus gluteen, odras hordeiin, rukkis sekaliin, kaeras aveniin). Nimetatud valgud põhjustavad peensoole limaskesta hattude järk-järgulist kahjustumist kuni hattude täieliku kadumiseni. Hattude kaudu toimub toitainete imendumine organismi ning  kui need on kahjustunud, siis tekib toitainete vaegus, mis viib mitmete tõsiste probleemide tekkeni. Tsöliaakiat esineb sagedamini Põhja-Euroopas, USAs ning Austraalias ja harvem sellistes piirkondades, kus toiduks eelistatakse maisi, riisi ja hirssi. Tsöliaakiat põeb hinnanguliselt 1 inimene 100st.

Gluteen põhjustab peensoole hattude kahjustumist, mis viib toitainete imendumise häirumiseni. Foto: https://www.everydayhealth.com/celiac-disease/causes-risk-factors-what-know/.

 

Millised on tsöliaakiale iseloomulikud sümptomid?

Tsöliaakiat võib olla raske diagnoosida, kuna see mõjutab inimesi erinevalt. Teada on üle 200 erineva sümptomi, mis võivad esineda seedeelundkonnas, aga hõlmata ka teisi elundkondi. Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses. Osadel avaldub tsöliaakia juba lapseeas, teistel alles täiskasvanuna. Mõnel inimesel ei pruugi sümptomeid esineda, kuigi veretest võib näidata postiivset tulemust. Teistel võib olla aga negatiivne veretest, kuid positiivne biopsiaproov. Sõltumata sellest, kas ja millised sümptomid esinevad, on kõikidel tsöliaakiahaigetel suur risk erinevate tervisehäirete tekkeks.

 

Peamised sümptomid:

  • kõhupuhitus- ja valu
  • krooniline kõhulahtisus
  • puderjas väljaheide
  • iiveldus
  • kõhukinnisus
  • väsimus
  • depressioon, kerge ärrituvus, ärevus
  • hambakahjustused
  • kasvuhäired ja hiline puberteet
  • aktiivsus- ja tähelepanuhäire
  • rauapuudus
  • luu- ja liigesevalud
  • artriit ehk liigesepõletik
  • osteoporoos ehk luuhõrenemine või osteopeenia
  • maksa- ja sapiteede häired
  • perifeerne neuropaatia (“surisemine”, tuimus või valu kätes ja jalgades)
  • krambid ja migreen
  • menstruaaltsükli häired naistel
  • viljatus ja korduvad nurisünnitused
  • hepetiformne dermatiit (sügelev nahalööve)

Seedeelundkonda hõlmavad sümptomid on sagedasemad lastel, kuid neid esineb ka täiskasvanutel.

 

Mis juhtub kui haigus jääb diagnoosimata?

Kui tsöliaakia jääb ravimata, siis võib see viia mitmete tõsiste terviseprobleemide tekkeni. Peamised tervisehäired, mis võivad tekkida on: rauavaegusaneemia, varajane luuhõrenemine, viljatus ja nurisünnitused, laktoositalumatus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, neuroloogilised häired (nt migreen, ataksia, epileptilised hood, neuropaatia ehk perifeersete närvide kahjustus), kõhunäärme alatalitlus ja erinevad seedeelundkonna kasvajad. On leitud ka seda, et mida hiljem haigusele jälile saadakse, seda suurem on risk haigestuda ka teistesse autoimmuunhaigustesse.

Varajane diagnoosimine aitab vähendada riski teiste autoimmuunhaiguste tekkeks. Allikas: https://celiac.org/about-celiac-disease/what-is-celiac-disease/.

 

Millised on tsöliaakia riskifaktorid?

  • suguvõsas esineb tsöliaakiat – kuna tsöliaakia on pärilik haigus, siis on see sagedasem nendel, kelle perekonnas või lähisugulastel on seda juba diagnoositud.
  • tsöliaakiaga seotud geenide HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 esinemine – Ligi 95 % tsöliaakiahaigetest on HLA-DQ2 geen ning ülejäänud 5 % HLA-DQ8 geen. Geneetiline testimine aitab välja selgitada, kas esineb üks või mõlemad neist geenidest. Nende geenide olemasolu näitab, et on risk tsöliaakia tekkeks, kuid see ei tähenda, et haigus alati ka avaldub. Kui test on positiive, siis peaks järgnema sellele ka veretest ja soole biopsia. Kui geenitest on negatiivne, siis võib tsöliaakia esinemise välistada.
  • autoimmuunsete haiguste esinemine – kui esineb juba mõni autoimmuunhaigus (näiteks kilpnäärmehaigused, tüüp I diabeet), siis on suurem tõenäosus ka tsöliaakia tekkeks.

 

Tsöliaakia diagnoosimine

Veretest– tsöliaakiat diagnoosimiseks kasutatakse esmalt tihti veretesti.  Tsöliaakiahaigetel, kes tarbivad gluteeni, on veres teatud antikehade kõrgem tase. Neid antikehi toodetakse immuunsüsteemi poolt, kuna gluteen tundub organismile nii-öelda võõrkehana. Veretesti tegemiseks ei tohi olla gluteenivabal dieedil. Veretesti tehes on võimalik saada ka negatiivne tulemus, kuigi tegelikult võib tsöliaakia esineda.

Biopsia– Kui vereanalüüs on osutunud positiivseks või esineb kliiniline kahtlus haiguse olemasoluks, siis tehakse gastroenteroloogi juures soole biopsia, et vaadata, kas peensoole hatud on kahjustunud. Ka soole biopsiat tehes ei tohi olla gluteenivabal dieedil.

Geenitest– geneetiline analüüs aitab välja selgitada, kas esineb risk tsöliaakia tekkeks ning aitab hõlpsasti välistada tsöliaakia olemasolu. Geenitesti saab teha ka gluteenivabal dieedil olles. Geeniproov võetakse steriilse vatipulgaga põse siseküljelt ja seda saab endalt ise lihtsasti võtta.

 

Millal võiks kaaluda tsöliaakia geneetilist testimist?

  • tsöliaakia diganoos ei ole kindel
  • esinevad tsöliaakiale iseloomulikud sümptomid
  • esinevad lahknevused veretesti ja biopsia testi tulemustes
  • suguvõsas esineb tsöliaakiat
  • tsöliaakiat ei ole diagnoositud, kuid ollakse gluteenivabal dieedil

 

Millised on geneetilise testimise eelised?

  • geenitesti saab teha ka gluteenivabal dieedil olles
  • negatiivne geenitest välistab tsöliaakia tekkimise ja olemasolu 99 % tõenäosusega
  • positiivne testi tulemus näitab, et on risk tsöliaakia tekkeks – see tähendab, et sümptomite ilmnemisel või teatud aja tagant tuleks käia verest määramas tsöliaakiaga seotud antikehi, et vältida tõsisemate terviseprobleemide tekkimist

 

Ravi

Tsöliaakia ainus ravi on range gluteenivaba dieet. Gluteenivabal dieedil olles peaksid sümptomid üsna ruttu kaduma, kuid soolestiku paranemine võib aega võtta isegi mitu aastat. Kindlasti tuleb meeles pidada, et tsöliaakia diagnoosi korral võib juba väikese koguse gluteeni tarbimine viia peensoole hattude kahjustumiseni.

 


Kui sa kahtlustad endal tsöliaakia olemasolu, siis geenitesti tsöliaakia tekkeriski hindamiseks või haiguse välistamiseks saad tellida SIIT.

 

Kasutatud allikad:

  1. https://celiac.org/
  2. https://www.beyondceliac.org/celiac-disease/risk-factors/
  3. https://www.everydayhealth.com/celiac-disease/causes-risk-factors-what-know/
No Comments

Lisa kommentaar