Kuidas teada saada, milliseid vitamiine ja mineraalaineid Sinu keha vajab?
Vitamiinid ja mineraalained on kehale vajalikud mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid tagavad organismi normaalse funktsioneerimise ja on tervise seisukohalt asendamatu tähtsusega. Nad aitavad tõsta energiataset, osalevad ainevahetusprotsessides, luu- ja lihaskoe moodustumisel, reguleerivad närvisüsteemi tööd ning on olulised mitmete viirus- ja nakkushaiguste eest kaitsmisel. Mikrotoitainete vajadus sõltub vanusest, soost, elustiilist, kehalisest aktiivsusest, organismi tervislikust seisundist ja geneetikast. Tihti tarbitakse toidulisandite näol erinevaid vitamiine ja mineraalaineid teadmata, kas neid ka tegelikult vaja on. Kuidas aga teada saada, milliseid mikrotoitaineid meie keha rohkem vajab?
MILLINE SEOS ON GENEETIKAL MIKROTOITAINETEGA?
Geneetikal on suur mõju sellele, kuidas meie keha kasutab erinevaid toitaineid – nii mikro- (vitamiinid ja mineraalained) kui ka makrotoitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud). Geenid mõjutavad seda, kuidas toitained imenduvad ning kuidas neid töödeldakse ja transporditakse meie kehas.
Lisaks toitumisele ja elustiilile määravad vitamiinide ja mineraalainete puuduste tekkeriske ning sellest tulenevaid haiguste tekkeriske ka geenid.
Seda, kuidas geneetilised variatsioonid mõjutavad inimese toitainete vajadusi, uurib teadusharu nimega nutrigeneetika. Mikrotoitainete seisukohalt uurib nutrigeneetika seda, kuidas DNA mõjutab vitamiinide ja mineraalainete taset ning kas esineb eelsoodumus nende puuduse tekkeks. Sel viisil on võimalik teada saada, milliste toiduainete tarbimist tuleks suurendada või milliseid mikrotoitaineid vajadusel toidulisandi näol juurde tarbida, et tagada organismi normaalseks toimimiseks vajalik tase.
MILLIST KASU SAAME OMA GENEETILISTE ERIPÄRADE TUNDMISEST?
Üldtuntud soovitatud päevased mikrotoitainete kogused ei arvesta inimeste geneetiliste eripäradega. Osadel inimestel võib olla geneetiline eelsoodumus näiteks raua- või D-vitamiini puuduse tekkeks, teistel jällegi ei imendu B12 vitamiin nii hästi. Geneetiliste eripärade tundmine aitab teada saada, milliseid mikrotoitaineid just sinu organism rohkem vajab ning võimaldab muuta oma toitumist nii, et mikrotoitainete tasakaal organismis oleks paigas. Nutrigeneetika eesmärk ongi seostada inimese geneetika tema toitumise ja individuaalsete vajadustega, et tagada piisav toitainete tase organismis ning vähendada seeläbi haiguste tekkeriske.
Näite võib siinkohal tuua A-vitamiini kohta. Taimne toit ei sisalda A-vitamiini aktiivset vormi ehk retinooli, vaid selle eelühendeid karoteene (näiteks beeta-karoteen). Soolestikus ja maksas olev ensüüm BCMO1 muudab beeta-karoteeni retinooliks, võimaldades meil seeläbi A-vitamiini aktiivset vormi saada ka taimse toidu kaudu nagu näiteks porganditest ja maguskartulist. Loomsest toidust saab aga A-vitamiini juba aktiivsel kujul. Mutatsioonid BCMO1 geenis võivad ensüümi aktiivsust oluliselt vähendada, mis tähendab, et organism ei suuda taimsest toidust saadavat beeta-karoteeni piisavas koguses A-vitamiiniks muuta — ensüümi aktiivsus võib väheneda isegi kuni 90% ulatuses. Inimesed, kellel see ensüüm normaalselt toimib, saavad piisavas koguses A-vitamiini ka taimsest toidust. Need, kellel selle ensüümi funktsioneerimine häirunud on, võivad vaevelda A-vitamiini puuduse käes isegi siis, kui tarbitav karotenoidide kogus vastab päevastele soovitustele. See võib aga kaasa tuua tõsisemaid terviseprobleeme.
Teise näite võib tuua vitamiin B9 ehk folaadi kohta. Folaadi metabolismi ja omastamist mõjutavad paljud geenid nagu nt SLC19A1, MTHFR ja MTRR. Nendes geenides on leitud variatsioone, mis mõjutavad oluliselt bioaktiivse folaadi ja homotsüsteiini taset organismis. Näiteks MTHFR geen kodeerib ensüümi nimega metüleentetrahüdrofolaadi reduktaas ehk MTHFR, mis aitab toota folaadi bioaktiivset vormi 5-MTHF. Mutatsioonid selles geenis põhjustavad erinevas ulatuses ensüümi aktiivsuse vähenemist. Vähenenud aktiivsus on seotud vähenenud võimega toota folaadi aktiivset vormi ja võib põhjustada ka homotsüsteiini akumulatsiooni veres. Ensüümi vähenenud aktiivsus on seotud erinevate haiguslike seisunditega nagu südame-veresoonkonna haigused, neuroloogilised defektid, psühiaatrlised häired, diabeet, rasedusaegsed kompliaktsioonid ning erinevad vähivormid.
Variatsioonid geenides, mis on seotud mikrotoitainete omastamise ja töötlemisega, on ka üheks põhjuseks, miks pikaaegne veganlus ei pruugi kõigile nii hästi sobida.
KUIDAS TEADA SAADA, MILLISTE MIKROTOITAINETE PUUDUS MEID OHUSTADA VÕIB?
Vereanalüüsi abil on võimalik kindlaks määrata vere võtmise hetkel olevat vitamiinide ja teiste mirkotoitainete taset. See näitab, kas konkreetsel ajahetkel on teatud vitamiine veres liiga vähe, parasjagu või liiga palju. Geneetiline test aga näitab, kas esineb pärilikku eelsoodumust, et vitamiinide ja mineraalainete puudus on kergem tekkima. Just nende mikrotoitainete taset, mille puuduse tekkerisk on suur, tasuks veretesti abil aeg-ajalt kontrollida, et ennetada tõsisemate terviseprobleemide teket. See, kas geneetiline kõrgem puuduse risk ka realiseerub, sõltub suuresti inimese toitumisest ja elustiilist.
Geenitest võimaldab hinnata mitmete keha jaoks oluliste mikrotoitainete puuduse tekkimise riske. Sinna hulka kuuluvad A-, B6-, B9-, B12- ja D-vitamiin ning mineraalainetest raud, seleen, kaltsium ja magneesium. Lisaks analüüsitakse koliini ning ülioluliste oomega-3 rasvhapete puuduse tekke tõenäosust. Geenid annavad infot ka selle koha, milline on meie kehaomane antioksüdantne kaitsesüsteem ning kas peaksime antioksüdantide tarbimist suurendama.
Geenitesti vastus sisaldab iga mikrotoitaine kohta selgitusi ja testi tulemusel põhinevaid personaalseid soovitusi. Oma toitumisharjumusi kohandades ning vajadusel ka teatud mikrotoitaineid lisaks tarbides saame tõsta enda jaoks oluliste vitamiinide ja mineraalainete taset, et parandada tervist, vormisolekut ja sportlikke saavutusi.
Kui ka sind huvitab, milliste mikrotoitainete omastamisega sul probleeme võib olla ning mille puudus on kergem tekkima, siis leiad sellele vastuse vitamiinide ja mineraalainete tekkeriski geneetilisest analüüsist FiguraGen Vita. FiguraGen Vita geenitesti saad tellida SIIT.
Vitamiinide ja mineraalainete puuduse tekkeriski analüüs sisaldub ka FiguraGen Health, FiguraGen Weight+Health ja Figuragen Fit&Healthy geenitestis.