Folaat ja geenid

Vitamiin B9, folaat ja foolhape

Vitamiin B9 on oluline vesilahustuv mikrotoitaine, mis esineb erinevates vormides – folaat ja foolhape. Kuigi neil on oluline erinevus, kasutatakse neid nimetusi tihti läbisegi. Naturaalsel kujul esineb vitamiin B9 folaadina, mis on tegelikult sarnaste omadustega ühendite rühma üldnimetus. Aktiivseks vitamiin B9 vormiks on folaat nimega 5-metüültetrahüdrofolaat (5-MTHF). Foolhape on aga vitamiin B9 sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja erinevate toiduainete rikastamiseks (nt hommikuhelbed).

Toiduga saadav folaat konverteeritakse enne vereringesse sisenemist soolestikus bioloogiliselt aktiivseks vormiks 5-MTHF-ks. Erinevalt folaadist toimub foolhappe muutmine bioaktiivseks vormiks hoopis maksas. [1] Maksa võimekus foolhapet 5-MTHF-ks muuta ei ole aga nii hea, mis põhjustab metaboliseerimata foolhappe kuhjumist. [2] Kõrget metaboliseerimata foolhappe taset on seostatud mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas vähi tekkega. Seetõttu tuleks tarbida piisavas koguses folaati toiduga või kasutada vajadusel toidulisandina foolhappe asemel folaadi bioaktiivset vormi 5-MTHF.

Milline on folaadi roll meie organismis?

Folaat on oluline juba alates eostamisest. Folaat on vajalik vereloomeks, normaalseks rakkude kasvuks ja funktsioneerimiseks. Eriti oluline on see raseduse alguses, kuna aitab vähendada sünnidefektide, eriti neuraaltoru defektide teket. Folaadi erinevad metaboolsed vormid on olulised karnitiini, koliini, kreatiini, DNA ja RNA sünteesiks ning DNA parandamiseks ja epigeneetiliseks metüleerimiseks. Lisaks sõltub folaatidest homotsüsteiini tagasimetüleerimine metioniiniks. See on eriti oluline, sest kõrge homotsüsteiini tase on rakkudele kahjulik ning seda seostatakse südame-veresoonkonna haiguste riski suurenemisega. Lisaks on kõrget homotsüsteiini taset leitud näiteks dementsuse, Alzheimeri tõve, skisofreenia ja depressiooni puhul.

Kuna folaat osaleb paljudes elutähtsates ainevahetusprotsessides, siis võib selle puudus kaasa tuua väga erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas megaloblastiline aneemia, südame-veresoonkonna haigused, sünnidefektid, depressioon ja teatud vähiliikide teke.

Folaadivajadus ja geenid

Folaadi metabolismi ja omastamist mõjutavad paljud geenid nagu nt SLC19A1, MTHFR ja MTRR. Nendes geenides on leitud mitmeid ühenukleotiidseid polümorfisme (SNP), mis mõjutavad oluliselt bioaktiivse folaadi ja homotsüsteiini taset organismis. Erinevused meie geenides mõjutavad suuresti seda, kui palju folaati me vajame ning vastuvõtlikkust folaadipuuduse ja sellega seotud terviseprobleemide tekkele.

MTHFR

MTHFR geen kodeerib ensüümi nimega metüleentetrahüdrofolaadi reduktaas ehk MTHFR. See ensüüm konverteerib 5,10-metüleentertahüdrofolaati folaadi bioaktiivseks vormiks 5-MTHF.

Mutatsioonid MTHFR geenis põhjustavad erinevas ulatuses ensüümi aktiivsuse vähenemist. Vähenenud aktiivsus on seotud vähenenud võimega toota folaadi aktiivset vormi, mis mõjutab homotsüsteiini konversiooni metioniiniks ja põhjustab seega homotsüsteiini akumulatsiooni veres. Ensüümi vähenenud aktiivsus on seotud erinevate haiguslike seisunditega nagu südame-veresoonkonna haigused, neuroloogilised defektid, psühiaatrlised häired, diabeet, rasedusaegsed kompliaktsioonid ning erinevad vähivormid.

Kaks kõige olulisemat SNP-d selles geenis on rs1801131 ja rs1801133.

MTHFR rs1801131 omab neist kahest ensüümi aktiivusele väiksemat mõju: heterosügootidel (A1298C või AC) võib ensüümi aktiivsus olla kuni 10% madalam ning homosügootidel (1298CC või CC) 35-45% madalam. [3]

MTHFR  rs1801133 C677T heterosügootidel (CT) võib ensüümi aktiivsus olla kuni 30% madalam ning 677TT homosügootidel (TT) isegi kuni 70% madalam. [4]

MTRR

MTRR geen kodeerib ensüümi nimega metioniini süntaasi reduktaas MTRR, mis aitab samuti konverteerida homotsüsteiini metioniiniks. Uuringutes on leitud seos MTRR geenis esineva SNP RS1801394 teatud variandi  ja neuraaltoru defektide tekke ja kõrgema homotsüsteiini taseme vahel, seda eelkõige juhul kui esineb ka MTHFR rs1801133 mutatsioon ja madal vitamiin B12 tase. [5]

SLC19A1

SLC19A1 (tuntud ka kui RFC1) on valk, mida kodeerib SLC19A1 geen. SLC19A1 osaleb folaadi transpordis läbi rakumembraani ning on oluline rakusisese folaadikontsentratsiooni regulatsioonis. Polümorfismid selles geenis mõjutavad samuti folaadi ja homotsüsteiini taset.

Uuringutes on leitud, et SLC19A1 geenis esineva SNP rs1051266 riskialleel on seotud kõrgema homotsüsteiini tasemega veres, mis võib jällegi põhjustada erinevaid terviseprobleeme. [6]

Kui palju folaati me vajame?

Soovituslik päevane folaadi tarbimiskogus sõltub vanusest ning suureneb ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kuna rasedus on tihti planeerimata, siis peaksid kõik fertiilses eas naised tarbima vähemalt 400 µg folaate päevas, sest lapse närvisüsteem hakkab arenema juba loote esimestel nädalatel, kui naine ei pruugi veel rasedusest teadlik olla. Lisaks võivad ka varem nimetatud geneetilised polümorfismid suurendada vajalikku folaatide tarbimiskogust.

Folaadi päevane tarbimissoovitus sõltuvalt soost ja vanusest [7]

Millised on parimad folaatide allikad?

Folaadi nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast “folium“, mis tähendab lehte. Nimelt kuuluvad just rohelised lehtköögiviljad parimate folaadi allikate hulka. Head folaadi allikad on veel näiteks pärm, maks, brokoli, erinevad kaunviljad, pähklid, seemned, paprika, redis ja maasikad. [8]

Päevase soovitusliku koguse 300 mikrogrammi saab kätte näiteks:

• 120 g küpsetataud veisemaksast
• 25 g pärmist
• 150 g spinatist või lehtkapsast
• 300 g keedetud ubadest
• 300 g kuumtöödeldud brokolist
• 840 g maasikatest

Seda, kas sul esineb soodumus folaadipuuduse tekkeks, on võimalik geenitesti abil kindlaks teha. Folaadi ainevahetuses osalevaid geene (MTHFR, MTRR, SLC19A1) analüüsitakse FiguraGen Vita, FiguraGen Health, FiguraGen Weight+Health ja FiguraGen Fit&Healthy geenitestides.

Kasutatud allikad:

[1] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24944062/
[2] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17617936/
[3] https://www.nature.com/articles/jhg200599
[4] https://www.nature.com/articles/ng0595-111
[5] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5024689/
[6] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22103680/
[7] https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid
[8] https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/folaadid