Seleen – ülioluline mineraalaine
Seleen on organismi normaalseks toimimiseks ülioluline element. Tegemist on asendamatu mineraalainega, mis tähendab, et peame seda saama toiduga. Seleeni on vaja väga väikestes kogustes, kuid see omab suurt rolli väga paljudes olulistes protsessides.
Seleen kui võimas antioksüdant
Antioksüdandid on toidus leiduvad ühendid, mis takistavad rakkude kahjustumist vabade radikaalide poolt. Vabad radikaalid on normaalsete ainevahetusprotsesside käigus tekkivad kõrvalühendid, mis on tihti halva mainega, kuid neil on organismis täita olulisi funktsioone nagu kaitse haiguste eest. Kui aga organismis tekib vabade radikaalide liig, siis viib see oksüdatiivse stressini, mis kahjustab terveid rakke. Vabade radikaalide liig on tihti tingitud suitsetamisest, alkoholi tarbimisest ja stressist. Oksüdatiivset stressi seostatakse mitmete haigustega nagu südamehaigused, vähk ja Alzheimeri tõbi, aga ka enneagse vananemisega.
Antioksünandid nagu seleen, aitavad vähendada oksüdatiivset stressi neutraliseerides vabu radikaale ja kaitstes seeläbi rakke kahjustuste eest.
Seleen vähendab riski teatud vähkide tekkeks
Lisaks oksüdatiivse stressi vähendamisele, võib seleen alandada riski teatud vähkide kujunemiseks. See tuleneb seleeni võimest vähendada DNA kahjustusi ja oksüdatiivset stressi. Lisaks soodustab seleen immuunsüsteemi tööd, aidates seeläbi vähirakke hävitada.
Teadusuuringutes on leitud, et suurem seleenitase veres, on seotud väiksema riskiga teatud vähiliikide tekkeks nagu rinna-, kopsu-, käärsoole- ja eesnäärme vähk. Oluline on aga silmas pidada, et selline efekt ilmnes ainult siis, kui seleeni saadi toidust, mitte toidulisandite tarbimisel.
Seleen võib kaitsta südamehaiguste eest
Seleenirikaste toiduainete tarbimine aitab hoida südame tervist. On leitud, et madal seleenitase on seotud suurenenud südamehaiguste tekkeriskiga.
Seleen aitab ka põletikku leevendada, mis on üks südamehaiguste tekke riskifaktor. Lisaks on leitud, et see aitab tõsta teiste antioksüdantide taset.
Seleen aitab seega vähendada südamehaiguste riski alandades kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi.
Seleen aitab vähendada mentaalseid probleeme
Alzheimeri tõbi on raske neuodegeneratiivne haigus, mis põhjustab mäluprobleeme ja mõjutab negatiivselt mõtlem.
Mitmetes uuringutes on leitud, et Alzheimeri tõve patisentidel on veres madalam seleenitase. Lisaks on leitud, et antioksüdandid (sh seleen) aitavad parandada haigete mälu.
Seleen on oluline kilpnäärme normaalseks tööks
Seleen on vajalik kilpnäärme normaalseks toimimiseks. Terve ja toimiv kilpnääre on oluline, kuna see reguleerib ainevahetust ja kontrollib kasvu ning arengut. Kilpnääre sisaldab rohkem seleeni kui ükski teine organ meie kehas.
Seleen aitab kaitsta kilpnääret oksüdatiivse stressi eest ning omab olulist rolli kilpnäärme hormoonide tootmisel. Seleenipuudust on seostatud Hashimoto türeoidiidiga – kilpnäärme alatalitluse vormiga, kus immuunsüsteem ründab kilpnääret.
Madal seleenitase on seotud suurenenud riskiga autoimmuunse türeoidiidi ja kilpnäärme alatalitluse tekkeks.
Seleen on oluline immuunsüsteemi tugevdamiseks
Immuunsüsteeb hoiab keha tervena tuvastades keha jaoks võimalikke ohte nagu viirused, bakterid ja parasiidid.
On leitud, et suurenenud seleenitase veres on seotud võimendatud immuunvastusega, puudust on aga seostatud immuunrakkude halvema funktsioneerimisega.
Kust saab seleeni?
Seleeni päevane soovituslik kogus on 50-60 mikrogrammi. Seleeni sisaldub mitmetes toiduainetes. Parimateks allikateks on:
- parapähklid
- kalad ja mereannid
- muna
- kanafilee
- päevalilleseemned
- Shiitake seened
Toiduainete seleenisisaldus sõltub suuresti pinnasest, kus nad kasvanud on. See tähendab seda, et sama toiduaine seleenisisaldus võib olla väga erinev, mistõttu tuleks piisava koguse kättesaamiseks tarbida erinevaid seleeni sisaldavaid toiduaineid. Põhjamaades on üldiselt seleenisisaldus pinnas üsna vähene.
Seleeni ületarbimisega kaasnevad ohud
Kuigi seleen on keha normaalseks toimimiseks ülioluline, võib selle liigne tarbimine olla ohtlik. Seleeni liigne tarbimine võib põhjustada mürgitust, mistõttu ei tohiks ületada kunagi seleeni taluvuse ülempiiri 400 mikrogrammi. Toiduga on mürgitust raskem saada, üldjuhul ilmneb see toidulisandite liigsel tarvitamisel.
Seleenimürgitusele viitavad:
- juuste väljalangemine ja küünte murdumine
- pearinglus
- küüslaugu lõhn suust
- iiveldus ja oksendamine
- näo õhetamine
- värisemine ja lihasvalu
Kui sind huvitab, kas sul esineb geenivariatsioone, mis on seotud suurenenud vastuvõtlikkusega seleenipuuduse tekkeks, siis leiad geenitestist sellele vastuse. Seleenipuuduse tekkeriski geneetiline analüüs sisaldub FiguraGen Vita, FiguraGen Health, FiguraGen Weight+Health ning FiguraGen Fit&Healthy geenitestides.
Kasutatud allikad:
1) https://www.healthline.com/nutrition/selenium-benefits#1
2) https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/seleen