MC4R, ülekaalulisus ja söömiskäitumine
MC4R geen on üks paljudest geenidest, mida uurime seoses ülekaalulisuse riski ja söömiskäitumisega. Selles geenis on leitud mitmeid SNPsid ehk ühenukleotiidseid asendusi, mis mõjutavad ülekaalulisuse ja rasvumise riski, kuid enimuuritud neist on rs17782313.
MC4R ja selle roll
MC4R geen kodeerib retseptorit, mis osaleb nälja- ja täiskõhutunde regulatsioonis ja omab seeläbi söögiisu kontrollimisel olulist rolli [1]. MC4R paikneb peamiselt ajus (hüpotaalamuses), kus ta aitab reguleerida toidu tarbimist, ainevahetust ja energia homöostaasi. Selle aktivatsioon vähendab toidu tarbimist ja aitab suurendada keha energiakasutust. MC4R mutatsioonid põhjustavad söögiisu suurenemist, söömisjärgse küllastatuse tunde häirumist ja energiakasutuse vähenemist, mis kõik võivad viia ülekaalulisuse ja rasvumiseni.
MC4R mutatsioonidel võis evolutsioonis oluline roll olla. Nimelt oli MC4R häirunud funktsiooniga inimestel kalduvus üle süüa, mis andis neile evolutsioonilise eelise näljaperioode üle elada. Tänapäeval aga, kui toit on kergesti kättesaadav, võivad sellised mutatsioonid hoopis ülekaalulisuse tekkele kaasa aidata.
MC4R, ülekaalulisuse ja rasvumise risk
rs17782313 seosest ülekaalulisuse ja rasvumisega on mitmeid teadusuuringuid.
Ühes suures meta-analüüsis, mis hõlmas endas 61 teadustööd ning enam kui 300 000 katsealust leiti, et rs17782313 riskialleeli (C) esinemine on seotud suurenenud rasvumise riskiga. [2]
Teises suures meta-analüüsis, mis hõlmas üle 77 000 eurooplase leiti, et riskialleeli esinemine on seotud suurema kehamassiindeksiga (KMI). Ühe riskialleeli esinemise korral on 8% suurem tõenäosus olla ülekaaluline (KMI ≥ 25) ja 12% suurem tõenäosus olla rasvunud (KMI ≥ 30) ning kahe riskialleeli esinemise korral vastavalt 16% ja 24%. Samas analüüsis leiti, et lastel on riskialleelide mõju veelgi enam väljendunud ehk riskialleelide kandjatel on ~30% kõrgem rasvumise risk. [3]
Riskialleelide esinemine on seotud suurenenud ülekaalulisuse ja rasvumise riskiga. Foto: Canva.
MC4R ja söömiskäitumine
Põhjus, miks MC4R on seotud ülekaalulisusega võib peituda selle mõjus söömiskäitumisele.
Uuringus, mis hõlmas ~18 000 inimest erinevatest Euroopa riikidest leiti, et rs17782313 riskialleeli esinemine mõjutab inimeste söömiskäitumist. Nimelt on riskialleeli esinemine seotud suurema näljatunde, näksimise ja suuremas koguses toidu tarbimisega. [4]
Miks see nii on? MC4R geeni riskialleelidega inimestel ei teki nii kergesti täiskõhutunnet, sest kehale ei anta signaali, et energiat on piisavalt ja söömine tuleks lõpetada, mistõttu võivad nad üle süüa ja kippuda toidukordade vahel liigselt näksima.
~6000 naist hõlmanud uuringus leiti, et rs17782313 riskialleeli esinemine on seotud lisaks üleüldisele suuremale kaloritarbimisele ka suurema rasvade tarbimisega. Samas uuringus seostati riskialleele ka suurenenud riskiga diabeedi tekkeks. [5]
MC4R seos suurema KMI-ga võib olla tingitud ka riskialleelide mõjust emotsionaalsele söömisele. [6]
MC4R riskialleelide esinemine on seotud suurema söögiisu ja näksimise vajadusega. Foto: Canva.
Inimestel, kellel esineb mitmeid ülekaalulisusega seotud geenivariatsioone, võib olla raskem kehakaalu langetada kui ilma geneetilise riskita inimestel, kuid kindlasti ei ole see võimatu. Geneetilise riski olemasolu ei tähenda, et inimene on ülekaaluliseks määratud, sest alati on võimalusi tervislikus kehakaalus püsimiseks või kehakaalu langetamiseks. Geneetilise riski avaldumine sõltub suuresti inimese valikutest ehk keskkonnast ja elustiilist.
Kasutatud allikad:
[1] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23774329/
[2] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23049848/
[3] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18454148/
[4] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19153581/
[5] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18697794/
[6] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24827639/
