Kofeiin ja geenid

Kofeiin on looduslik kesknärvisüsteemi stimulant ja maailmas kõige laialdasemalt kasutatav psühhoaktiivne aine. Kofeiini kasutatakse laialdaselt ärkveloleku soodustamiseks ja väsimuse vastu võitlemiseks. Lisaks aitab see meeleolu ja energiataset tõsta, keskendumisvõimet suurendada ja sportlikku sooritusvõimet parandada. Kofeiini leidub erinevate taimede seemnetes, lehtedes, pähklites ja marjades nagu näiteks kohvipuu seemnetes, teepõõsa lehtedes, koolapuu seemnetes, yerba mate puu lehtedes, guaraana seemnetes jne. Kas aga kofeiin mõju meile kõigile on ühesugune?

Kuidas kofeiin meie organismis toimib?

Kui aeg on magama minna, siis annab meie keha sellest meile märku vabastades molekuli nimega adenosiin. Adenosiin on nii-öelda “une virgatsaine” ajus, mis soodustab une saabumist. Füsioloogilise toime avaldumiseks peab adenosiin ajus oma retseptoritega seostuma. Adenosiini retseptoreid on eri tüüpi, millest peamiseks on ADORA2A. [1]

Kui me kohvi joome, siis imendub kofeiin peensooles umbes tunni jooksul ning jõuab verre ja erinevatesse kehaosadesse, sealhulgas ajju. Ajju jõudes hakkab kofeiin aga unisust põhjustava adenosiiniga võistlema. Kofeiinil on adenosiinile sarnane struktuur ning ta takistab adenosiinil oma retseptoritega seostumist, aidates meil seega ärksana püsida.

Kofeiin blokeerib ajus adenosiini mõju ja vähendab seeläbi unisust.

GEENID MÕJUTAVAD KOFEIINI TARBIMIST

Enamus täiskasvanutest tarbib mingil moel kofeiini, aga tarbitava kofeiini kogus võib olla väga erinev. Päevane kofeiini tarbimine kasvab tavaliselt vanuse suurenedes, on tihti suurem suitsetajatel ja alkoholitarvitajatel ning muidugi sõltub see ka inimese isiklikest maitse-eelistustest. Mõni liigub hommikul ringi nagu zombie, kuniks on oma tassikese kohvi kätte saanud, teine joob kohvi lihtsalt harjumusest või maitse pärast. Teadusuuringud on näidanud, et kohvi tarbimisel on ka tugev geenide mõju ning nüüdseks on leitud mitmeid geneetilisi variatsioone, mis on seotud harjumusliku kofeiini tarbimisega. Kui kohvijoomine on sinu päeva lahutamatu osa ning ilma selleta ei saa, siis võib sul olla geneetiline soodumus tarbida keskmisest rohkem kofeiini. Kofeiini tarbimist mõjutavad variatsioonid geenides ADORA2A, GCKR, CYP1A1, CYP1A2 ja CPLX3. Hinnanguliselt mõjutab pärilikkus kofeiini tarbimise määra 36 -77% ulatuses.

KOFEIINI MÕJU UNELE SÕLTUB GEENIDEST

Üks peamine põhjus, miks inimesed kofeiini tarbivad, on selle ergastav toime. Inimesed joovad tihti kohvi, et erksana püsida, kuid lisaks ärkvelhoidmisele võib kofeiin rikkuda une kvaliteeti – lühendada sügava une faase, vähendada une efektiivsust ja põhjustada sagedasemat ärkamist öö jooksul. Kofeiini mõju unele on väga individuaalne ning on samuti seotud meie geenidega. ADORA2A geen vastutab kofeiini ärkvelolekut soodustava toime eest ning variatsioonid selles geenis mõjutavad seda, kas tavapärane mõõdukas kofeiinitarbimine avaldab meie unele negatiivset mõju või mitte. [2]

GEENID MÕJUTAVAD MÕRU MAITSE TAJUMIST

Kohvi nagu ka teiste toiduainete maitsete tajumine on inimestel erinev ning on näidatud, et meie maitsed ja eelistused on geenidest mõjutatud. Uuringutes on leitud, et nendel inimestel, kes kohvi või teed palju ei tarbi, on maitsemeel tundlikum mõrude komponentide suhtes. Kohvi kibedust hästi tajuvad inimesed väldivad sagedamini ka vürtsikaid toite. Isegi mõned köögiviljad nagu lillkapsas, kapsas, brokoli ja Brüsseli kapsas võivad tunduda neile veidi mõrud, sest need sisaldavad sarnaseid keemilisi ühendeid. Mõru maitse tajumisega on seotud MGAM ja TAS2R38 geenid.

Inimesed, kes tajuvad kofeiini mõru maitset vähem intensiivselt on sagedamini suured kohvi- või teejoojad, samuti võivad paljud söögid ja joogid tunduda neile vähem mõrud kui teistsuguste geenidega inimestele.

Need, kes on aga tundlikumad mõru maitse suhtes, on harvem kirglikud tee- või kohvisõbrad ja oma geenide tõttu võivad vähem armastada ka tsitruselisi, punast veini, sojatooteid ja ristõielisi köögivilju (erinevad kapsad).

GEENID MÕJUTAVAD KOFEIINI METABOLISMI

Kofeiini ainevahetust mõjutavad mitmed faktorid nagu sugu, vanus, füüsiline aktiivsus, toitumine ja geneetika. Kofeiini metabolismiga on seotud CYP1A2 geen.

Kiire kofeiini ainevahetusega inimestel töötleb keha kofeiini kiiresti, mistõttu annab kofeiin kiiremini saabuva ja lühemat aega kestva ergutava toime. Sellised inimesed vajavad ja taluvad tõenäoliselt suuremat kofeiini kogust. On leitud, et kiire kofeiini ainevahetusega inimestel aiatab kofeiin ka sportlikku sooritusvõimet parandada.

Aeglase kofeiini ainevahetusega inimestel vajab keha kofeiini töötlemiseks rohkem aega, mistõttu kofeiin püsib organismis kauem ja ka selle stimuleeriv toime on pikema-ajalisem. See tähendab ka seda, et tõenäoliselt vajavad ja taluvad sellised inimesed väiksemat kofeiini kogust. Aeglase kofeiini ainevahetuse korral on leitud, et kofeiin võib sportlikku sooritusvõimet hoopis pärssida!! [3]

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui kofeiin avaldab aeglase kofeiini ainevahetusega inimestele suuremat mõju, siis kas see ei peaks ka sportlikule sooritusvõimele positiivselt mõjuma? Kuna kofeiin ahendab veresooni, siis kestab aeglase ainevahetusega inimestel veresooni ahendav toime pikemalt, vähendades lihastesse jõudva hapniku ja toitainete hulka. Kofeiini lagunemisel organismis tekivad sellised ühendid nagu paraksantiin, teobromiin ja teofülliin, mis on ise sooritusvõimet soodustavad. Aeglase ainevahetuse korral võtab nende ühendite teke aga oluliselt kauem aega.

GEENID MÕJUTAVAD TUNDLIKKUST KOFEIINILE

Kofeiin on hinnatud psühhostimulant, kuid tal on ka ärevust tekitav ja vererõhku tõstev toime. Need toimed on erinevate inimeste jaoks erineva tugevusega ning see on seotud teatud geneetiliste variatsioonidega. Tundlikkus ei pruugi olla seotud sellega, kas kellegi kofeiini ainevahetus on kiire või aeglane. Ka kiire kofeiini ainevahetusega inimene võib olla kofeiini suhtes tundlik ja saada kohvi joomisel värinad. Kofeiini ärevust tekitava toime eest vastutab juba varem mainitud ADORA2A ning variatsioonid selles geenis mõjutavad meie tundlikkust kofeiinile.

Kui tudlikkus kofeiinile on suur ja inimene pole harjunud kofeiini tarbima või tarbib seda juhuslikult ja väikestes kogustes, siis võib ka tavapärane kofeiini annus, mis vastab umbes 1.5 tassile kohvile, tekitada ärevustunnet.
On leitud, et kofeiini ärevustunnet tekitav toime on naiste hulgas enam väljendunud. Samuti on leitud, et kofeiini tarbimise tagajärjel tekib tolerantsus ja ärevustunnet tekitav toime väheneb. See tähendab, et kui kohvi igapäevaselt tarbida, ei pruugi ärevustunnet enam tekkinud tolerantsuse tõttu tunda. Kofeiinitundlikel inimestel võib suurem kofeiinikogus (umbes 3 tassi) põhjustada vererõhu tõusu.

Kui inimene ei ole kofeiini suhtes tundlik, siis tõenäoliselt ei põhjusta kohvi ja teiste kofeiini sisaldavate jookide joomine tavapärases koguses (1-1.5 tassi) talle ärevustunnet. Lisaks on sellised inimesed kaitstud vererõhu tõusu eest, mis võib teiste geenivariatsioonide puhul tekkida suurema kofeiinikoguse tarbimisel.

Kui sind huvitab, kuidas kofeiin sinu organismi mõjutab, siis on võimalik see FiguraGen Caffeine geenitesti abil välja selgitada. Ka FiguraGen Health, FiguraGen Weight+Health ja FiguraGen Fit&Healthy geenitestides analüüsitakse kofeiini ainevahetust, mõju unele ja tundlikkust kofeiinile.

Kasutatud allikad:

[1] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769007/
[2] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6947650/
[3] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29509641/