
Mis on soolatundlikkus?
Soolatundlikkus on füsioloogiline tunnus, mis näitab, kuidas inimese vererõhk reageerib soola tarbimise muutustele. Soolatundlikud inimesed kogevad vererõhu tõusu või langust sõltuvalt sellest, kui palju soola nad oma dieedis tarbivad. Mõned inimesed on väga soolatundlikud, mis tähendab, et kui nad tarbivad palju soola, siis nende vererõhk tõuseb olulisel määral. Selliste inimeste puhul kehtib ka vastupidine ehk kui nad vähem soola tarbivad, siis väjendub see positiivselt vererõhu alanemises. Osad inimesed on aga soolale resistentsed, mis tähendab, et nende vererõhk kõrge soolasisaldusega toitumise korral oluliselt ei tõuse.
Soolatundlikkus ja geneetika
Üks olulisemaid geneetilisi tegureid, mis võib soolatundlikkust mõjutada, on seotud geneetiliste variatsioonidega (SNP-d ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid). Sellised väikesed geenimuutused võivad mõjutada vererõhku reguleeriva süsteemi funktsioone, soola töötlemist kehas ning neerude võimet naatriumi reabsorbeerida.
Soolatundlikkusel on leitud seos mitmete geenidega:
1. Angiotensiini konverteeriva ensüümi geen ACE (rs4343)
ACE geeni variante seostatakse vererõhu reguleerimisega ja soolatundlikkusega. ACE geen on osa reniini-angiotensiin-aldosterooni süsteemist, mis kontrollib vererõhku ja vee-soola tasakaalu. Inimestel, kellel on teatud ACE geeni variandid, on suurem tõenäosus vererõhu tõusuks, kui nad tarbivad suures koguses soola.
2. Angiotensinogeen AGT (rs1799983, rs699)
AGT geen kodeerib angiotensinogeeni (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) komponent) ning selle geeni variatsioone seostatakse samuti kõrgema vererõhu ja soolatundlikkusega. Väikesed geenimuutused võivad mõjutada angiotensinogeeni taset veres, mis omakorda mõjutab soola tasakaalu ja vererõhku.
3. Adutsiin ADD1 (rs4961)
ADD1 geeni polümorfismid on seotud soolatundlikkusega, kuna need võivad mõjutada neerude võimet reguleerida naatriumi tasakaalu kehas. See võib viia liigsesse soola säilitamisse, mis omakorda suurendab vererõhu tõusu riski, eriti soolast sõltuva hüpertensiooniga inimestel.
4. Naatrium-bikarbonaadi transporteri geen SLC4A5 (rs7571842)
SLC4A5 geeni polümorfismid on seotud soolatundlikkusega, kuna mõjutavad naatriumi käitlemist neerude poolt, mõjutades vererõhu reguleerimist. Väikesed geenimuutused muudavad transporteri funktsiooni, mis võib kas suurendada naatriumi reabsorptsiooni (põhjustades vererõhu tõusu) või seda vähendada (põhjustades vererõhu langust).
Soolatundlikkus, keskkonnategurid ja eluviis
Kuigi geenidel on suur roll, on see ainult osa suuremast pildist, sest soolatundlikkust mõjutavad ka keskkonnategurid ja eluviis (toitumine, füüsiline aktiivsus, kehakaal ja stress). Liigne soola tarbimine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine võivad suurendada soolatundlikkuse riski. Inimesed, kes tarbivad suures koguses soola ja kellel on eelsoodumus soolatundlikkusele, võivad olla rohkem ohustatud hüpertensioonist ja südame-veresoonkonna haigustest.
Kokkuvõte
Soolatundlikkus on seisund, kus inimese keha reageerib soola tarbimisele, põhjustades sageli vererõhu tõusu ja suurendades südame-veresoonkonna haiguste riski. Soolatundlikkuse määramiseks on oluline geneetiline eelsoodumus, kuid seda mõjutavad ka elustiil, toitumisharjumused ja keskkonnategurid. Geenide osa soolatundlikkuses on umbes 30–50%, kuigi täpsed hinnangud võivad varieeruda sõltuvalt uuringust ja selle metoodikast.
Kasutatud allikad:
Caprioli, J., Mele, C., Mossali, C., Gallizioli, L., Giacchetti, G., Noris, M., Remuzzi, G., & Benigni, A. (2008). Polymorphisms of EDNRB, ATG, and ACE genes in salt-sensitive hypertension. Canadian journal of physiology and pharmacology, 86(8), 505–510. https://doi.org/10.1139/Y08-045
Carey, R. M., Schoeffel, C. D., Gildea, J. J., Jones, J. E., McGrath, H. E., Gordon, L. N., Park, M. J., Sobota, R. S., Underwood, P. C., Williams, J., Sun, B., Raby, B., Lasky-Su, J., Hopkins, P. N., Adler, G. K., Williams, S. M., Jose, P. A., & Felder, R. A. (2012). Salt sensitivity of blood pressure is associated with polymorphisms in the sodium-bicarbonate cotransporter. Hypertension (Dallas, Tex. : 1979), 60(5), 1359–1366. https://doi.org/10.1161/HYPERTENSIONAHA.112.196071
Cusi, D., Barlassina, C., Azzani, T., Casari, G., Citterio, L., Devoto, M., Glorioso, N., Lanzani, C., Manunta, P., Righetti, M., Rivera, R., Stella, P., Troffa, C., Zagato, L., & Bianchi, G. (1997). Polymorphisms of alpha-adducin and salt sensitivity in patients with essential hypertension. Lancet (London, England), 349(9062), 1353–1357. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(97)01029-5
Hunt, S. C., Geleijnse, J. M., Wu, L. L., Witteman, J. C., Williams, R. R., & Grobbee, D. E. (1999). Enhanced blood pressure response to mild sodium reduction in subjects with the 235T variant of the angiotensinogen gene. American journal of hypertension, 12(5), 460–466. https://doi.org/10.1016/s0895-7061(99)00014-x
Johnson, A. G., Nguyen, T. V., & Davis, D. (2001). Blood pressure is linked to salt intake and modulated by the angiotensinogen gene in normotensive and hypertensive elderly subjects. Journal of hypertension, 19(6), 1053–1060. https://doi.org/10.1097/00004872-200106000-00009
Lupoli, S., Salvi, E. & Barlassina, C. Dietary Salt Intake, Blood Pressure, and Genes. Curr Nutr Rep 2, 134–141 (2013). https://doi.org/10.1007/s13668-013-0047-1
Maaliki, D., Itani, M. M., & Itani, H. A. (2022). Pathophysiology and genetics of salt-sensitive hypertension. Frontiers in physiology, 13, 1001434. https://doi.org/10.3389/fphys.2022.1001434
Pilic, L., & Mavrommatis, Y. (2018). Genetic predisposition to salt-sensitive normotension and its effects on salt taste perception and intake. The British journal of nutrition, 120(7), 721–731. https://doi.org/10.1017/S0007114518002027
Sydorchuk, L., Lytvyn, B., Sydorchuk, A., Yarynych, Y., Daruvuri, S. P., Semenenko, S., Hoshovska, A., Sydorchuk, R., & Biryuk, I. (2024). Alpha-adducin 1 (rs4961) gene and its expression associated with sodium sensitivity in hypertensive patients: a cohort study in the western Ukrainian population. Endocrine regulations, 58(1), 195–205. https://doi.org/10.2478/enr-2024-0023