Kuidas geenid mõjutavad täiskõhutunde tekkimist ja ülesöömist?
Oled sa kunagi mõelnud, miks mõni inimene võib lõputult süüa, aga teine lõpetab söömise olenemata sellest kui maitsev on toit või kui palju erinevaid valikuid tema ees on? Meie söömiskäitumist mõjutavad suuresti geenid. Geenid mõjutavad seda, kui kergesti tekib söömisjärgne küllastatuse tunne ning kas me kipume üle sööma või mitte.
Mis on söömisjärgne küllastatus?
Küllastatus tähendab söömisjärgset täiskõhutunde tekkimist. Normaalse küllastatuse tunde tekkimise korral saadab keha ajju signaale, et söömine lõpetada, kui ollakse piisavalt söönud ja keha on saanud piisavalt energiat. Kui aga küllastatuse tundlikkus on madal, siis ei jõua need signaalid ajju enne, kui on söödud juba liiga palju. See on põhjuseks, miks mõni võib jätkata söömist isegi peale väga suurt toidukorda – ajju lihtsalt ei jõua signaalid, et söömine tuleks lõpetada. Kui küllastatuse tunne nii kergesti ei teki, siis võib see soodustada ülesöömist, mis omakorda võib viia kaalutõusuni. Meie esivanematel võimaldas see kunagi toidupuuduses vaeveldes paremini hakkama saada, sest nad olid suutelised rohkem sööma ja energiat talletama. Tänapäevases toidukülluses on aga häirunud täiskõhutunde tekkimine pigem takistuseks, sest soodustab ülekaalulisuse ja rasvumise teket.
Kuidas geenid mõjutavad täiskõhu tunnet ja ülesöömist?
Teadlased on avastanud mitmeid geene, mis on seotud küllastatuse tunde tekkimise ning suurenenud ülekaalulisuse riskiga. Üheks enim uuritud geeniks seoses rasvumise ja ülekaalulisusega on FTO (rasvamassi ja rasvumisega seotud geen). Muuhulgas mõjutab see ka meie söömiskäitumist, kuna osaleb täiskõhutunde tekkimise regulatsioonis [1]. Riskialleelide esinemine on seotud suurenenud rasvumise riskiga, mis on põhjustatud söömisjärgse küllastatuse tunde mittetekkimisest.
Ka MC4R (melanokortiin–4 retseptor) geen osaleb nälja- ja täiskõhutunde regulatsioonis [2]. Aju reguleerib toidu tarbimist ja energia homöostaasi ning MC4R omab selles keskset rolli. MC4R aktivatsioon vähendab toidutarbimist ja suurendab keha energiakasutust. MC4R mutatsioonid põhjustavad suurenenud söögiisu, küllastatuse tunde häirumist ja energiakasutuse vähenemist, mis võib viia varajase rasvumiseni. MC4R geeni riskialleelidega inimestel ei teki nii kergesti täiskõhutunnet, sest kehale ei anta signaali, et energiat on piisavalt ja söömine tuleks lõpetada, mistõttu võivad nad üle süüa ja kippuda toidukordade vahel liigselt näksima. Kõik see võib viia ülekaalulisuse ja rasvumiseni.
Mida teha häirunud küllastatuse tunde tekkimise korral ülesöömise vältimiseks?
Häirunud söömisjärgse küllastatuse tekkimise korral on ülesöömise vältimiseks oluline oma kaloritarbimist jälgida ja valida toidud, mis aitavad näljatunnet kontrollida. Teadlik toiduvalik võimaldab õiges kaloraažis püsida ning ennetada ülekaalulisuse teket. Oluline on oma portsjonite suurus kontrolli all hoida ning piirata suure kaloritihedusega toitude tarbimist nagu koogid, pähklid, pitsa jne. Menüüsse tuleks lisada rohkem madala kalorsusega mikrotoitaineterikkaid toiduaineid nagu köögiviljad ja väherasvane liha ning kala.
Kui sind huvitab, kas sul võib olla söömisjärgse küllastatuse tunde tekkimine häirunud ja esineda kalduvus ülesöömisele ning soovid tervislikumalt toituda, siis leiad sellele vastuse FiguraGen Weight geenitestist.
Kasutatud allikad:
[1] https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18583465/
[2] https://www.nature.com/articles/ijo201380
