Kas süsivesikud teevad paksuks? Geenid mõjutavad sinu keha reaktsiooni süsivesikutele

Süsivesikud on enamiku inimeste jaoks peamine energiaallikas ning moodustavad suure osa tavapärasest toitumisest. Ometi ei reageeri kõik süsivesikuterikkale dieedile ühtmoodi. Mõned inimesed võivad tarbida suures koguses leiba, pastat või riisi ilma, et see mõjutaks nende kehakaalu, samas kui teistel võib sarnane toitumine põhjustada kiiret kaalutõusu.

Sellised erinevused tulenevad suuresti geneetilisest taustast, mis mõjutab seda, kuidas keha süsivesikuid töötleb ja talletab. Viimastel aastatel on teadusuuringud näidanud, et teatud geenivariandid võivad suurendada tundlikkust süsivesikute suhtes ja mõjutada riski kehakaalu tõusuks.

Selles postituses käsitleme nelja teaduskirjanduses hästi uuritud geeni – PLIN1, PPARG, ADRB2 ja ADIPOQ – ning nende rolli kehakaalu kujunemisel süsivesikuterikka toitumise kontekstis.

Geenid ja süsivesikute mõju

🧬 PLIN1 – seotud rasva ladestumise ja mobilisatsiooniga

PLIN1 geen juhib perilipiini tootmist – valku, mis ümbritseb rasvarakke ja reguleerib, millal keha hakkab rasva varudest energiat võtma.

Miks see on oluline?
Inimestel, kellel esineb PLIN1 riskivariant, võib olla suurem kalduvus süsivesikutest saadud energiat rasvana ladestada. See tähendab, et süsivesikuterikka dieedi korral ei pruugi organism energiat tõhusalt ära kasutada, vaid salvestab selle rasvkoena.

Ühes uuringus seostus PLIN1 riskivariant suurema vööümbermõõduga madala süsivesikutarbimise korral, kuid väiksema rasvaladestusega siis, kui süsivesikute kogus oli kõrgem ja kvaliteetne (kompleks-süsivesikud). See viitab sellele, et mõnel juhul on oluline mitte ainult süsivesikute hulk, vaid ka nende tüüp.

🧬 PPARG – mõjutab insuliinitundlikkust ja glükoosi metabolismi

PPARG geen reguleerib rasvarakkude arengut ja glükoosi kasutamist. See on üks olulisemaid geene, mis mõjutab insuliinitundlikkust ja rasvade ladestumist.

Miks see on oluline?
Riskivariandiga inimestel võib olla raskusi veresuhkru tasakaalus hoidmisega, eriti kui süsivesikute osakaal toidus on kõrge. Aja jooksul võib see viia rasva kogunemiseni, eriti kõhupiirkonda.

Uuringutes on leitud, et PPARG riskivarianti kandvad inimesed võtsid suurema tõenäosusega kaalus juurde, kui süsivesikud moodustasid üle poole nende päevastest kaloritest.

🧬 ADRB2 – reguleerib rasvade põletamist ja energiakulu

ADRB2 geen kodeerib beeta-2 adrenoretseptorit, mis mängib rolli rasvapõletuses ja energiakulu reguleerimises.

Miks see on oluline?
Riskivariandi olemasolu võib vähendada keha võimet kasutada rasva energiaallikana. Kui samal ajal tarbitakse palju süsivesikuid, mille energia ei kulu ära, salvestab keha selle kergemini rasvana.

Üks uuring näitas, et riskivariandiga isikutel, kes järgisid süsivesikuterikast dieeti, oli kaalulangetus märgatavalt raskem võrreldes nendega, kellel seda varianti ei olnud.

🧬 ADIPOQ – mõjutab adiponektiini taset ja süsivesikute taluvust

ADIPOQ geen toodab adiponektiini – hormooni, mis toetab insuliinitundlikkust ja glükoosi ainevahetust.

Miks see on oluline?
Kui inimesel on selle geeni riskivariant, võib ta olla vastuvõtlikum veresuhkru kõikumisele ja süsivesikute liigtarbimise korral ka kaalutõusule.

Ühes uuringus leiti, et ADIPOQ riskivariandiga isikutel oli suurem risk ainevahetushäireteks ja keharasva kogunemiseks, eriti kõrge süsivesikutarbimise korral.

Kokkuvõte

Mida sina saad teha?

• Kui sul esineb mõni neist riskivariantidest, võiksid piirata süsivesikute osakaalu (alla 50% päevastest kaloritest).
• Eelista madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid: täisteratooted, kaunviljad, köögiviljad.
• Vältida tasub töödeldud ja rafineeritud süsivesikuid: valge leib, suhkrurikkad joogid ja maiustused.
• Füüsiline aktiivsus on eriti oluline – see aitab hoida veresuhkrut stabiilsena ja stimuleerib rasvapõletust.

Geneetika ei määra kõike, kuid annab meile väärtuslikke vihjeid. Kui tead, kuidas sinu keha süsivesikutele reageerib, saad teha nutikamaid toitumisotsuseid – selliseid, mis toetavad sinu tervist ja aitavad hoida soovitud kehakaalu.

Soovid teada, kuidas süsivesikud just sinu kehale mõjuvad? Geenitesti saad tellida SIIT.

Kasutatud allikad:

de Luis Roman, D., Izaola Jauregui, O., & Primo Martin, D. (2023). The Polymorphism rs17300539 in the Adiponectin Promoter Gene Is Related to Metabolic Syndrome, Insulin Resistance, and Adiponectin Levels in Caucasian Patients with Obesity. Nutrients, 15(24), 5028. https://doi.org/10.3390/nu15245028

Smith, C. E., Tucker, K. L., Yiannakouris, N., Garcia-Bailo, B., Mattei, J., Lai, C. Q., Parnell, L. D., & Ordovás, J. M. (2008). Perilipin polymorphism interacts with dietary carbohydrates to modulate anthropometric traits in hispanics of Caribbean origin. The Journal of nutrition, 138(10), 1852–1858. https://doi.org/10.1093/jn/138.10.1852

Corella, D., Qi, L., Sorlí, J. V., Godoy, D., Portolés, O., Coltell, O., Greenberg, A. S., & Ordovas, J. M. (2005). Obese subjects carrying the 11482G>A polymorphism at the perilipin locus are resistant to weight loss after dietary energy restriction. The Journal of clinical endocrinology and metabolism, 90(9), 5121–5126. https://doi.org/10.1210/jc.2005-0576

Martínez, J. A., Corbalán, M. S., Sánchez-Villegas, A., Forga, L., Marti, A., & Martínez-González, M. A. (2003). Obesity risk is associated with carbohydrate intake in women carrying the Gln27Glu beta2-adrenoceptor polymorphism. The Journal of nutrition, 133(8), 2549–2554. https://doi.org/10.1093/jn/133.8.2549

de Luis, D. A., Izaola, O., Primo, D., & Gómez, J. J. L. (2023). Role of beta-2 adrenergic receptor polymorphism (rs1042714) on body weight and glucose metabolism response to a meal-replacement hypocaloric diet. Nutrition (Burbank, Los Angeles County, Calif.), 116, 112170. https://doi.org/10.1016/j.nut.2023.112170