Kas sind võib ohustada D-vitamiini puudus?

Sügisel, mil päikesepaistet on aina vähem, on oluline mõelda D-vitamiini tarbimisele, et säilitada tervislikud luud ja üldine heaolu.

Mis on D-vitamiin ja miks meil seda vaja on?

Nime järgi liigitub D-vitamiin vitamiinide alla, kuid tegelikult on see sekosteroidne hormoon. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus ning aitab säilitada vereseerumis piisavat kaltsiumi- ja fosfaadikontsentratsiooni, et võimaldada normaalset luude mineraliseerumist ning vältida lihaste tahtmatut kokkutõmbumist, mis võib krampe ja spasme põhjustada. Piisava koguse D-vitamiini puudumisel võivad luud muutuda õhukeseks ja rabedaks ning ka hambad kaotavad tugevust. D-vitamiinil on kehas ka teisi rolle, sealhulgas põletiku vähendamine, rakkude kasv ning glükoosi metabolismi moduleerimine.

D-vitamiin võib aidata erinevate haigustega võidelda. Uuringute kohaselt aitab D-vitamiin hulgiskleroosi ja südamehaiguste tekkeriski vähendada. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsüsteemi tööd. Ebapiisava tasemega inimestel on suurem risk infektsioonide ning autoimmuunhaiguste (nt reumatoidartriit, I tüüpi diabeet, põletikulised soolehaigused) tekkeks.

Uuringute kohaselt aitab piisav D-vitamiini tase ka meeleolu reguleerida ning depressiooni ennetada.

Kust saab keha D-vitamiini?

D-vitamiini on võimalik saada kolmel viisil: päikese käes olles, toidust ja toidulisandina.

Päike: D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks just seetõttu, et keha toodab seda kokkupuutel otsese päikesevalgusega. Päikesevalguse käes toodetakse D-vitamiini nahas spontaanselt UVB kiirte toimel. Eestis saab ainuüksi päikesevalguse käest piisava koguse D-vitamiini vaid suvekuudel, seega septembrist maini tuleks leida endale D-vitamiini lisaallikas.

Toit: Üsna vähesed toidud sisaldavad D-vitamiini. D-vitamiini saame peamiselt loomsest toidust, kuid halvemini omastuvas vormis on seda ka osades seentes. Parimad D-vitamiini sisaldavad toiduained on rasvaste kalade liha ja kalamaksaõlid, munad ning maks.

Allolevas tabelis on välja toodud parimad D-vitamiini allikad toidus.

Toidulisandid: Toidulisandid võivad sisaldada D-vitamiini erinevaid vorme: vitamiini D₂  ehk ergokaltsiferool või D₃ ehk kolekaltsiferool. Enamik tõendeid näitab siiski, et D₃-vitamiin suurendab veres 25(OH)D taset suuremal määral ja säilitab selle kõrgemat taset kauem kui D₂-vitamiin, kuigi mõlemad vormid imenduvad soolestikus hästi. Seega apteegis D-vitamiini valides võiks eelistada vitamiini D₃ vormi sisaldavaid toidulisandeid.

Kui palju peaks D-vitamiini tarbima?

D-vitamiini päevane tarbimissoovitus vastavalt vanusele ja soole on välja toodud alljärgnevas tabelis. Andmed pärinevad Eesti riiklikest toitumissoovitustest.

Millised on D-vitamiini puuduse teket soodustavad tegurid?

Osadel inimestel on suurem risk D-vitamiini puuduse tekkeks. Soodustavateks teguriteks on:

• vähene päikese käes viibimine või õues viibides riiete kandmine, mis katavad suurema osa nahast
• ülekaalulisus
• osteoporoos
• vanus – rinnaga toidetavatel imikutel ja vanuritel suurem risk
• nahavärv – tumedama nahaga inimestel suurem risk
• teatud haigused – Crohni tõbi, tsöliaakia
• tervislik seisund, mis piirab rasvade imendumist

Täiskasvanutel ja üle 4-aastastel lastel, kellel ilmneb mõni nimetatud teguritest, on soovitatav võtta aastaringselt D-vitamiini sisaldavat toidulisandit.

Millised on D-vitamiiini puuduse sümptomid?

D-vitamiini vaeguse sümptomiteks võivad olla:

• väsimus
• halb uni
• luuvalu või valulikkus
• depressioon või kurbustunne
• juuste väljalangemine
• lihaste nõrkus
• söögiisu kadumine
• kiire haigestumine
• kahvatu nahk

Kui need sümptomid tunduvad tuttavad, on aeg pöörduda arsti poole, et määrata verest D-vitamiini taset.

Mis juhtub kui võtta liiga palju D-vitamiini?

D-vitamiini liigne kogus on mürgine. Kuna D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist seedetraktis, põhjustab D-vitamiini ületarbimine märkimisväärset hüperkaltseemiat. Hüperkaltseemia võib omakorda põhjustada iiveldust, oksendamist, lihasnõrkust, valu, isutust, dehüdratsioon, liigset janu ja neerukivisid. 

Päikesevalguse käes ei saa D-vitamiini üledoosi. Meeles tasub aga pidada, et pikka aega päikese käes viibides, peaks nahka kaitsma, et vähendada nahakahjustuste ja nahavähi riski.

D-vitamiin ja geenid

D-vitamiini kontsentratsiooni kehas määravad nii dieet kui ka keskkond. Nüüdseks on selgunud, et ka geenidel on roll D-vitamiini kontsentratsioonis. Geenivariatsioonid

1. rs2282679, mis asub D-vitamiini siduva valgu GC geenis
2. rs12785878, mis asub DHCR7 geeni lähedal
3. rs10741657, mis asub polüpeptiid 1 CYP2R1 geeni lähedal

on mitmete uuringute kaudu seostatud D-vitamiini kontsentratsiooniga seerumis. Kahe sellise alleeli kandjatel on tavaliselt D-vitamiini tase madalam kui ühe alleeli kandjatel.

Näiteks on leitud, et CYP2R1 (rs10741657) riskialleeli kandjatel on 4x suurem tõenäosus ebapiisavaks D-vitamiini tasemeks. Suures metaanalüüsis, mis hõlmas üle 30 000 eurooplase leiti, et DC (rs2282679) riskialleeli esinemise korral on 63% suurem tõenäosus D-vitamiini puudulikkuse tekkeks.

Seda, kas sul esineb geneetiline eelsoodumus D-vitamiini puuduse tekkeks, on võimalik geenitesti abil kindlaks teha. D-vitamiini puudusega seotud geene analüüsitakse FiguraGen Vita, FiguraGen Health, FiguraGen Weight+Health ja FiguraGen Fit&Healthy geenitestides.

Kasutatud allikad:

https://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminD-HealthProfessional/

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/d-vitamiinist/

https://www.nhs.uk/conditions/vitamins-and-minerals/vitamin-d/

https://health.unl.edu/9-vitamin-d-deficiency-symptoms-and-10-high-vitamin-d-foods

https://www.mayoclinic.org/drugs-supplements-vitamin-d/art-20363792

https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0960076019304327

https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(10)60588-0/fulltext

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30120973/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6389634/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3086761/

https://www.snpedia.com/index.php/Rs2282679

https://www.snpedia.com/index.php/Rs12785878

https://www.snpedia.com/index.php/Rs10741657