4 põhjust, miks dieedid ei toimi

Paljud on oma elu jooksul kokku puutunud mõne dieediga, eriti eesmärgiga kaalust alla võtta. Tõsi on kahjuks see, et enamik inimesi, kes suudavad kaalu langetada, võtavad samavõrra kilosid hiljem juurde. Uuringutes on leitud, et umbes 20 % kaalualangetajatest suudab oma kaalu säilitada aasta jooksul ning vaid 5 % viie aasta jooksul. (1) Miks dieete nii raske pidada ning miks dieedid alati ei toimi?

1) Dieedid on liiga käskivad ja keelavad – neid on raske taluda

Dieedid on sageli liiga piiravad ja ahistavad. Paljusid toiduaineid peab täielikult vältima ja teisi toite liiga tihti sööma, lisaks kaloreid lugema, sööma või mitte sööma teatud kellaaegadel ja ettekirjutatud arv kordi päevas – raske on kõik ettekirjutusi pikka aega täita. Selliseid liiga piiravaid dieete on raske pikalt pidada ja seetõttu lõpetatakse need varem või hiljem ära.

2) Dieedid on tihti liiga ranged viies keha säästurežiimile

Kui keha saab liiga vähe toitu, siis läheb ta säästurežiimile – ainevahetus aeglustub ja keha püüab võimalikult palju saadud toidust rasvana talletada. (2, 3)  Lühiajaliselt aitab kalorite suur piiramine küll tõenäoliselt kaalu langetada, kuid kaalu alanemise tempo hakkab pidurduma ja hiljem on väga raske kaalu hoida. Liigse kaloripiiramise tulemusel hakkab vähenema ka lihasmass, mis aeglustab samuti ainevahetust. Mida rohkem on lihasmassi, seda kiirem on ainevahetus, kuna tänu lihastele kulutab keha rohkem energiat.

3) Dieedid võimendavad toitumishäireid

Uuringute järgi võib dieeditamine toitumishäirete esinemist suurendada. (4) Range dieet sunnib lakkamatult võitlema oma isude ja soovidega. Selle tagajärjeks võib olla see, et inimene nii-öelda “murdub” ja sööb siis rohkem ning valimatult, kui ta oleks söönud ilma dieeti pidamata. Lisaks võib liiga vähene söömine viia keha jaoks oluliste vitamiinide ja mineraalainete puuduseni, soodustades omakorda erinevate terviseprobleemide teket.

4) Dieedid ei ole personaalsed

Dieedid ei ole enamasti personaalsed – need ei arvesta inimese eripäradega. Ei tema elustiili, maitseharjumuste ega ka ainevahetusega. Dieet, mis mõnel aitab kaalu alandada, ei pruugi teisele sobida ja võib kaasa tuua hoopis kaalutõusu, kuna erinevaid toitaineid tarbitakse oma keha jaoks ebasobivas vahekorras.

Kuidas siis üleliigse kaalunumbriga võidelda?

Mõistlik oleks mitte võtta kiireid sihte ja pidada imesid lubavaid dieete, vaid vaikselt oma harjumusi muuta. Tuleks püüda leida kompromisse selle vahel, mis meeldib ja selle vahel, mis on tervislik.

Näide erinevate toitainete mõjust

Üks võimalus endale sobivaima toitumisviisi leidmiseks on kindlaks teha oma ainevahetuse eripärad. Geenitestiga saab leida, missuguste toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) rohke söömine on põhiline kehakaalu tõusu risk ja seeläbi oma toitumist korrigeerida. Geenitestist saadavad teadmised annavad kätte suuna, kuidas oma keha jaoks paremaid valikuid teha. Kui näiteks inimese põhiliseks kaalutõusu riskiks on süsivesikute suur tarbimine, siis tuleks toidukordi planeerides veidi rohkem panustada rasvadele ja valkudele ja piirata mõnevõrra süsivesikute tarbimist. Näksimiseks võiks sellisel juhul eelistada peotäit pähkleid näkileibade või muu süsivesikute rohke snäki asemel. Kui aga kaalutõusu riski suurendab hoopis rasvadega liialdamine, siis tasuks vältida just rasvasemaid toite ja pöörata suuremat tähelepanu valgu- ja süsivesikurikkamate toitude tarbimisele.

Kui sind huvitab, kuidas sinu keha reageerib erinevatele toitainetele ja millised on sinu ainevahetuse eripärad, siis leiad vastuse FiguraGen Weight geenitestist. Testis uuritakse lisaks toitainete mõjule ka üldist soodumust ülekaalulisuse tekkeks, põhiainevahetuse energiakulu, treeningu mõju kehakaalule, kalorite piiramise toimet kehakaalule, vööümbermõõdu suurenemise riski ja palju muud.

Kasutatud allikad:

(1) R. R. Wing and S. Phelan, “Long-term weight loss maintenance,” The American Journal of Clinical Nutrition, vol. 82, no. 1, pp. 222S–225S, 2005.
(2) Rosenbaum M, Leibel RL. Adaptive thermogenesis in humans. Int J Obes (Lond) 2010;34:S47-S55.
(3) Tremblay A, Royer MM, Chaput JP, Doucet E. Adaptive thermogenesis can make a difference in the ability of obese individuals to lose body weight. Int J Obes (Lond) 2013;37:759-764.
(4) Polivy, J. (1996.) Psychological consequences of food restriction. Journal of the American Dietetic Association, 96(6), 589-92.