Geenid, toitumine ja kehamassi reguleerimine: uus teadusuuring FTO geeni mõjust ja toiduvalikutest
Personaalse toitumise ehk individuaalset geneetilist tausta arvestava toitumisviisi vastu tuntakse üha rohkem huvi. Nutrigeetika, mis uurib geenide ja toitumise omavahelisi seoseid, pakub uusi võimalusi tervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks. 2025. aastal avaldati teadusajakirjas Clinical Nutrition ESPEN oluline uuring, mis käsitles, kuidas FTO geenivariant rs9939609 mõjutab keha koostist (nt keharasv ja lihasmass), sõltuvalt inimese toitumisest – eeskätt valgu ja suhkru tarbimisest.
FTO geen: mis see on ja miks see loeb?
FTO geen (fat mass and obesity-associated gene) on üks enim uuritud geene seoses ülekaalulisuse ja rasvumisega. Uuritav geenivariant rs9939609 on seotud suurema kehamassiindeksi (KMI) ja keharasva osakaaluga. Seda geneetilist varianti leidub paljudel inimestel. Oluline on rõhutada, et selle variandi olemasolu ei tähenda automaatselt rasvumist. Geenide mõju avaldub sageli koos keskkonnateguritega nagu toitumine, kehaline aktiivsus ja elustiil.
Uuringu ülesehitus
Uuring viidi läbi Argentiinas, kus osalesid täiskasvanud vabatahtlikud. Analüüsiti nende:
- geneetilist profiili (genotüpiseerimine qPCR meetodil),
- kehalist koostist (bioelektrilise impedantsi abil),
- toitumisharjumusi (toidukordade sagedusküsimustiku kaudu).
Eesmärk oli uurida, kas ja kuidas toitumine võib mõjutada FTO geenivariandi mõju keha koostisele.
Peamised tulemused
Isikutel, kes kandsid rs9939609 A-alleeli (riskivariant), täheldati võrreldes teistega järgmisi erinevusi:
- Kehamassiindeks oli keskmiselt 1,4 kg/m² võrra kõrgem.
- Keharasvaprotsent oli 2,5% võrra suurem.
- Vistseraalne rasv (siseorganite ümber ladestuv rasv) oli 0,7 ühikut kõrgem.
- Skeletilihasmass oli 1,5% väiksem, mis võib mõjutada ainevahetuse kiirust ja kehalist võimekust.
Toitumise ja geneetika koosmõju
Uuring tõi esile mitmeid huvitavaid seoseid toitumise ja FTO geeni vahel:
- Kõrgem valgu tarbimine (nt liha, kala, kaunviljad) oli seotud madalama KMI ja väiksema vistseraalse rasvaga A-alleeli kandjatel. See viitab sellele, et valgurikas toitumine võib aidata kompenseerida geneetilist eelsoodumust rasvumisele.
- Kõrgem suhkru tarbimine (eriti magusad joogid ja töödeldud toidud) süvendas riski – tõusis nii KMI kui keharasv ja siseorganite ümber kogunenud rasv. Ehk kui A-alleeli kandja sööb rohkem suhkrut, suureneb oluliselt risk keharasva ja siseelundite rasva kogunemiseks.
- Küllastunud rasvade tarbimine mõjutas skeletilihasmassi ning selle mõju sõltus samuti geenivariandist. Kõrgem küllastunud rasvade tarbimine mõjus A-alleeliga inimestel lihasmassi vähendavalt. See tähendab, et selliste rasvade piiramine võib olla kasulik lihasmassi säilitamiseks.
Lisaks täheldati, et teatud toidugrupid – nagu piimatooted, munad ja puuviljad – avaldasid erinevat mõju sõltuvalt genotüübist.
Mida see tähendab praktiliselt?
Selle uuringu tulemused rõhutavad, et geenide mõju ei ole „saatus“ – teadlikud toitumisvalikud võivad geneetilisi riske märgatavalt vähendada.
Näiteks:
- Kui inimesel on teada, et ta kannab rs9939609 A-alleeli, võib ta kasu saada valgurikkast ja madala suhkrusisaldusega toitumisest.
- Rafineeritud suhkrute ja magusate jookide piiramine võib aidata ennetada liigset keharasva ladestumist.
- Regulaarne kehakoostise jälgimine (nt bioimpedantsi meetodil) annab paremat infot kui pelgalt kehakaalu mõõtmine.
Kokkuvõte
See 2025. aasta uuring pakub väärtuslikku teaduspõhist tuge nutrigeetika arengule. See kinnitab, et personaalse toitumise kaudu – arvestades nii geneetilist profiili kui ka toitumisharjumusi – on võimalik teha paremaid valikuid oma tervise ja kehalise vormi heaks. Kui tead oma geneetilisi eelsoodumusi, on sul võimalik neid toidulaual tasakaalustada.
Viide uuringule: Olmedo, L., Luna, F. J., Dopazo, H., & Pellon-Maison, M. (2025). Protein and total sugars intake modulate the rs9939609 single nucleotide polymorphism effect at the fat mass and obesity-associated gene on body composition. Clinical nutrition ESPEN, 68, 359–367. Advance online publication. https://doi.org/10.1016/j.clnesp.2025.05.032
