DNA dieet võib aidata vähendada II tüüpi diabeedi riski
Hiljutine uuring näitab, et geneetilistel eripäradel põhinev toitumine ehk nn DNA dieet võib mängida olulist rolli veresuhkru taseme kontrollimisel ning II tüüpi diabeedi tekkeriski vähendamisel.
148 osalejaga pilootuuringus langes geneetilistel eripäradel põhinevat toitumist järginud inimestel tühja kõhu veresuhkru tase ning glükohemoglobiini HbA1c tase, mis on samuti otseses seoses glükoosi kontsentratsiooniga veres.
Uuringus osalejad jagati 3 gruppi:
- kontrollrühm, kes sai üldiseid tervisliku toitumise nõuandeid vastavalt Ühendkuningriigi riikliku tervishoiu ja kliinilise kvaliteedi instituudi (NICE) juhistele koos dietoloogi konsultatsiooniga
- sekkumisrühm, kellele tehti DNA test, kus uuriti rasvumise, hüpertensiooni, tüüp II diabeedi ja kolesterooliga seotud markereid. Selles rühmas osalejad said DNA testi raporti, kus anti infot personaalsele mõjule rasvade, küllastunud rasvade, süsivesikute, suhkru, soola ja kalorite osas. Lisaks said osalised personaalseid dietoloogi konsultatsioone.
- uurimisrühm, kellele tehti samuti DNA test nagu sekkumisrühmale, kuid selle erinevusega, et dietoloogi konsultatsioone ei olnud ning osalejad pidid iseseisvalt personaalsetest soovitustest juhinduma. Selleks oli neil spetsiaalne rakendus ning kaasaskantav seade, mis aitas triipkoode skaneerida. Rakendus kasutas osalejate geneetilist teavet, et kohandada toidu- ja joogissoovitusi. Ebasobiva toote korral soovitas rakendus muid sama kategooria tooteid, mis võiks inimesele paremini sobida.
Osalejate tühja kõhu veresuhkru ja HbA1c taset hinnati 6, 12 ning 26 nädala tagant. 6 nädala möödumisel DNA dieedil efekti veel ei olnud ning võrreldes kontrollgrupiga DNA testi teinud inimeste tervisenäitajates olulisi erinevusi ei leitud. 26 nädala möödumisel aga langes geneetilistel eripäradel põhinevat toitumist järginud osalejate versuhkru tase olulisel määral. Personaalseid geeniandmetel põhinevaid toitumissoovitusi saanud rühmades leidus ka mõningaid tõendeid II tüüpi diabeedi progresseerumise ärahoidmisel.
Lisaks vähenes DNA dieeti järginud osalejatel kehakaal, KMI, rasvamass ning vööümbermõõt, kuid need tulemused ei olnud selles uuringus statistiliselt olulised.
Kuigi personaalse toitumise ja II tüüpi diabeedi uuringud on alles tõusuteel, on juba olulisi tõendeid, mis toetavad isikupärastatud lähenemisviisi praktilist ja kliinilist väärtust.
Kasutatud allikas:
Karvela, M., Golden, C.T., Bell, N. et al. Assessment of the impact of a personalised nutrition intervention in impaired glucose regulation over 26 weeks: a randomised controlled trial. Sci Rep 14, 5428 (2024). https://doi.org/10.1038/s41598-024-55105-6
